Lisan selle ka siia juhuks kui keegi tahab sel teemal väiksemas ringis arutleda:
“mulle omale tundub asi selge olevat aga, et seda sõnadesse panna…räägitakse kahest täiesti erinevast jumalast, üks see keda on palju, need on kõrgema taseme olevused ja teine on nn. algallikas/ kosmiline mõistus…neid paljusi kogeb inimene vastavalt oma olemusele, missuguse tasandi olemusi on võimeline tajuma, ligi tõmbama. Meie oleme nende loodud, nagu meie maailmas kloonitakse, nii ka seal kloonitakse (energeetiliselt) ja tundub, et neil on meid väga vaja, et oleme oluline osa nende edasi arengus. Allikast võib võrrelda meie päikesega, kosmilisel teadvusel on võime ennast jagada, laiendada, kitsendada, samaaegselt olla vaatleja kui vaadeldav (tegelt selline võime on ka inimese teadvusel), ka tema areneb/laieneb sest midagi pole seisvat, osakesed mille endast välja kiirgab peavad ka tagasi pöörduma.”
http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=5336
flyghost:
“Jumal on Looja, seega mitte algallikas…”
Sellest väitest ei saa ma aru…kuidas ei saa Looja olla algallikas? Inimene on loodud jumala näo järgi, inimene on samuti looja (oma maailma, reaalsuse) ja samas ta on enda allikas. Temas kiirguvad lained/osakesed/helid/valgus, tema mõtted ja veendumused loovad. Seda enam kui ta saab päikseliselt kiirgavaks st. suudab aktiveerida Loojalt saadus sädeme.
veits m6tlesin ja mulle tundus korraks et allikas ise ehk ei loo vaid annab v6imaluse selleks. looja saab luua millestki midagi, olgu selleks siis kasv6i tyhjus.
mina saan aru, et allikas/looja on võimas energiakogum kellel on mõistus/teadvus, ta on oma vähendatud koopiad välja kiiranud, need omakorda kiirgavad oma vähendatud koopiaid jne. See ongi see vaime hierarhia. Olen unes olnud loengus kus loengupidaja on sarnane inimese lahtisele/avatud füüsilisele südamele.
Olen endale tekitanud sellise pildi:
Allikas on just see Ise, Looja, Teadvus, kes kehastumise, liikumise kaudu tekitab – Loob kõike sisaldavast Tühjusest meie maailma. Ja maailm on just nii suur ja kirju, kui palju me seda tekitame, liigutame. Ja meie endi võimuses on see liigutamine ka lõpetada, endi meeli korrastades, puhastades.
Kahjuks ei saa ma Su jutust aru, miks peaks lõpetama, mis meeli peab korrastama…
Meelte korrastamise all mõtlen seda, kuidas siia maailma sisse elame, kõike endi ümber tegelikkuseks peame ega tea, et oleme ise selle Loonud – elame oma meelte reageeringute kaudu, mitte ei näe otse – see tuleks korda seda.
väga keeruline….
Aga ma ei oska seda paremini seletada.
Ja leidsin just, et vastuse leidmine sõltub küsimuse esitamisest…
ega ikka ei ole küll ise kõiges süüdi, see mingi budismi jura, siiski hoitakse inimesi kõrgtehnoloogiliste vahenditega teadmatuses
uhh see suund sobib mulle oleviku väga hästi. ma nimelt murran siin pead et kuidas suhtuda kui yks inimene ajab koguaeg närvi ja siis ma ju hakkan tema suhtes halvemini m6tlema. no aga seda ma teha ei tahaks, siis pyyan l6petada sellist m6tlemist aga kus ma tean et ma lihtsalt alla ei suru ja seeläbi endale veel suuremat häda ei tee. kuidas omi m6tteid k6rvalt vaadata kas see on yldse samal ajal v6imalik. ehk on hoopis enese jälgimine hilisem tegevus – kokkuv6tete teema. tahaks sellest jamast lahti saada ykskord aga näed ma ei taba seda n6ksu ära kuidas olla kui ta teeb selliseid asju mis on lihtsalt nahaalsed ja isekad. muidagi peab see v6imalik olema mulle tundub aga mingi killuke on puudu sest andestad pole mulle probleem, asi muutub raskeks aga siis kui need halvad m6tted sisse luuravad kuigi ma pyyan mitte neid m6elda.
ma tean mida Sa tunned…mul on vanem poeg (20.a) õudne türann, algul ma mõtlesin et ta mulle antud “kuiviktüranniks”, et endas kannatlikkust arendada, kuid tundub hoopis, et tema huvides…see selleks, aa,seda ka, et mida armastavam oled, seda rohkem on sellistel julgust terroriseerida, kui sinus on vägivaldsust ja võitlust siis need väiksed olendid lihtsalt ei julge…mina olen lahendanud olukorra nii et sisemiselt jään rahulikuks (tunne, et ei vihasta enam) väliselt näitan siiski välja, et selline käitumine mulle ei meeldi, vastasel korral jääks talle mulje et selline käitumine OK…ja mõtlemine selle juurde: ta on massimeele lõksus, ta ei tea kuidas on õige
aga mis moodi peaks inimene omade m6tetega siis tegelema. asi ja selles ka et tunded tulevad ju ka m6tetega koos aga kui ehk pyyda teha otsus nagu Sa pesas rääkisid kas see aitaks. m6tlen et see peab muidugi kinnistuda ka j6udma aga ehk oleks nii 6ige algus. tundub jah et meil on täpselt samad v6itlused selles plaanis, kahju et mul pole eelist nagu sul emana.
tunded ja mõtted tulevad praktiliselt koos ja enamus neist on sisse programmeeritud massimeele ja kasvatuse poolt st. mingi sõna või olukord sunnib teatud kindlal viisil tundma, mõtlema, käituma. Tuleb võtta vastu otsus, et ma ei tunne, mõtle, käitu enam nii, algul on raske, pärast tuleb iseenesest. Nagu mul see auto parkimise lugu, vanasti oleks vihastand “et mis sa kobised, ruumi ju küll!”, kuid nüüd tuli täiesti spontaanselt, isegi mitte ärevuse virvendust.
Mul pojaga ei ole võitlust, tunnetan, et ma temast nii palju ees, et mul ei sobi “beebiga” kembelda, püüan talle ikka suht leebelt õpet anda.
jah arusaadav, vabanda mu s6navalikut, loomulikult saan aru et sa ei v6itle oma pojaga. aga jah OTSUS otsus ja veelkord otsus….. pean seda asja seedima sest otsuseni tuleb j6uda ju.
m6tlesin veel selle jumala värgi pääle ja tundub kuidagi nii et pole mul seda tunnet et jumalat v6i allikat eraldada v6i liita v6 yldse midagi määrata sest eeldamisega pole vaja tegeleda mul niigi vist teen seda liiast.
pole millegipärast vabandada
… ega jah, selle jumala tagaajamisega saa usuhulluks muutuda, ikka iseendaga tuleb tegeleda 