Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Pilt.

Poolunes:

Olen palju kirjutanud nendest valge-valguse-täppidest. Täna oli infopilt: nad on ikkagi valgusega isikuga seotud, tekkivad tema väljas, ja oma korda tekitavad lisavalguse avakesi tühjusest e. teiselt poolt, iga täpike tekitab mini-pöörise mille kaudu siseneb (lisa)valgus meie ilma.

Advertisements

Rekka.

Uni:

Pidin siit meie teeotsast, maanteelt, rekka võtma ja kauba kuhugi viima. Jõudsin siis sinna “kuhugi” – võõras linn, kitsad tänavad, tiba kaugemal nagu meri. Hakkasin kauba/rekka saatjale helistama, et öelda – kaup on kohal. Igavaene pikk tel. nr. midagi sellist nagu seal Soomes. Siis läks asi keerulisemaks – mingi naine (ta oli sarnane ühele tuttavale, aga see võib lihtsalt rolli sarnasus olla), hakkab mul segama numbri sisse toksimist…

Veoauto, koorem võivad sümbolid olla…

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Mõni link.

Vägagi sarnane info (mis mulle ka on laekunud): https://judithkusel.wordpress.com/

FB: https://www.facebook.com/judith.kusel

Mina ei kavates kunagi ei raamatut kirjutada ega kursusi/seminare teha. Leian, et see oleks oma arengule piiride panemine/seiskumine.

Praegu on elus hästi huvitav etapp, kuhu see küll välja viib…

Väe-üritusest…

Jõudsid kohale need kes pidid jõudma, läbi raskuste, kuna ei gps ega kaart ei näidanud, teeots oli varjatud. Mõnus õhustik oli, saime asjadest rääkida, tänan!

Ma pole seda ise lugenud aga võiks, tundub sama lainepikkus.

“…Kas te pole eal eneselt küsinud, miks inimestel seda asja pole? Nad sigitavad lapsi, seksivad, on olemas õrnus, millegi jagamine kaasluses, sõpruses, ühisuses. Aga see – miks seda pole? Kas pole te imestanud vahel, käies üksi räpasel tänaval, istudes bussis, puhates mere ääres või jalutades metsas, mis on täis linde, puid, ojasid ja metsloomi – kas pole teil tulnud pähe küsida, miks on nii, et inimesel, kes on maa peal elanud mitu miljonit aastat, pole seda erakordset närbumatut lille? Miks on nõnda, et inimolenditel, kes on nii võimekad, osavad, riuklikud, sedavõrd võistlevad, kellel on säärane imepärane tehnika, kes lähevad õhuruumi, maa alla ning merepõhja, leiutavad erakordseid elektronajusid – miks pole neil seda ühte olulist asja? Ma ei tea, kas te olete kunagi tõsiselt näkku vaadanud küsimusele, miks teie süda on tühi.
Milline oleks teie vastus, kui te seda endalt küsiks – teie otsene vastus, ilma mingi mõtteväänamise või kavaluseta? Teie vastus on seotud sellega, kui pingsalt te küsite ja kuivõrd edasilükkamatu on teile see küsimus. Kuid te ei pinguta ega püüdle, sest teil pole jõudu ega kirge – te ei saa mingit tõde leida ilma kireta. Jutt on kirest, mille taga on pöörasus, kirest, milles pole varjatud puuduolekut. Kirg on üsna hirmutav asi, sest kui teis on kirg, siis te ei tea, kuhu ta teid viib.
Vahest on hirm põhjuseks, miks pole teis selle kire jõudu, et leida, miks teis puudub armastus, mispärast teie südames pole leeki? Kui olete oma meelt ja südant väga teraselt uurinud, siis teate, miks seda leeki pole. Kui kirglikult otsite, miks seda pole, siis saate teada, et see leek on olemas. Vaid täieliku eituse läbi, mis on kire kõrgeim vorm, tekib asi, mida nimetatakse armastuseks. Nagu alandlikkust, nii ka armastust ei saa viljelda. Alandlikkus tuleb siis, kui upsakus on täielikult lõppenud – siis ei tea te iial, mis tähendab olla tagasihoidlik. Inimene, kes teab, mis tähendab olla alandlik, on edev inimene. Samuti, kui annate oma meele ja südame, närvid, silmad, kogu oma olemuse, et leida kulgu, et näha seda, mis on, ja minna teisele poolele seda, eitada täielikult elu, mida te praegu elate – sellest inetuse ja julmuse eitamisest sünnib midagi uut…”

“Meie kõrbe taolises maailmas pole armastust, sest nauding ja iha mängivad selles suuremat rolli. Siiski pole elul ilma armastuseta mõtet. Seesmine ilu pole nähtav, see pole kaunis puu, ilus hoone või veetlev naine. Ainult selles, mida tunneb meie süda, tundes armastust, on tõeline ilu. Mulle näib, et üks asi on seejuures tingimata vajalik ja see on kirg ilma ajendita. Armastus on alati midagi uut, erksat, värsket, tal pole eilset ega homset ja ta on ülalpool mõistuse sekeldusi. Et leida seda harukordset, mida inimesed on lootnud leida läbi ohverdamiste , jumaldamise, suhtlemise, seksi, läbi kõikemõeldava naudingu ja piina – see on võimalik vaid siis, kui mõte saab nägijaks ja lakkab olemast. Teie ei oska jõuda selle haruldase lätte juurde – mida te siis ette võtate? Absoluutselt mitte midagi. Siis olete seesmiselt täiesti vaikne. Kas mõistate, mis see tähendab? Teie ei otsi enam, ei aja midagi taga – pole enam mingit keskpunkti. Siis on – armastus.”

http://raulpage.org/vabane/

Armastuse vool/voog.

“Teie peale on pidevalt laskumas Looja jumaliku armastusevood…

Te saate neid eirata…, lasta endast läbi…, peegeldada läbi enda isiksuse prisma…

Need, kes on laskmas voogusid endast läbi, on täitunud neist pilgeni…, on õnnelikud, ega ole elule vastu…

Need, kes on eiramas neid, on õnnetud ja varem või hiljem, lahkuvad sellest ilmast, kuna energia vood neisse ammenduvad…

Need, kes on peegeldamas jumaliku armastuse voogusid läbi enda erineval viisil… – on heitlemas oma õnne otsinguis…

Nemad, olenevalt voogude peegelduse tasemest, on pidevalt heitlemas kahe pooluse vahel…

Nemad on pidevates õnne otsingutes…, kuid õnn on nende eest ära libisemas…”

“Armastus on piirideta…, seda ei saa millegiga mõõta… – seda… kas on…, või… ei ole…

Või siis… – kas lasete voogu endast läbi…, või eirate…, või… peegeldate…”

” Mõtle sõnadele – täiuslik õnn

See on siis, kui oled pilgeni täis armastust…, mis on voolamas sinus ühtlase voona…”

“Armastus on kõikvõimas jumalik maagiline voog…”

https://krayoneesti.wordpress.com/2018/07/01/jumalik-onn-17-mai-2018/

“Puhtal armastusel tingimusi ja piire ei ole. Armastus ei hoia ennast kunagi vaos ega tagasi. Armastus annab kogu aeg, midagi vastu küsimata. Armastus on pidev, piiranguteta vool ja see kõik on teie sisemuses.”

Rhonda Byrne

Kokkuvõtteks võiks öelda: “Seilasime, teame!” (postitus juuni 19, 2018)